Jalgade heaolust sõltub nii meie elukvaliteet kui ka enesekindlus. Labajalaprobleemidele keskendunud ortopeed Vahur Metsna sõnul ei tohiks jalamuresid eirata, sest kuigi enamik inimesi sünnib tervete jalgadega, põhjustavad aastatega süvenevad jalamuutused kannatusi eelkõige probleemide ignoreerimise või teadmatuse tõttu.

Ortopeedi sõnul pöördub kõige rohkem patsiente vastuvõtule varbamuutustega, mis annavad endast aja jooksul märku kas ebamugavustundena jalatsite kandmisel või valuna. „Naistel esineb meestega võrreldes moondunud varbaid kuni kaks korda sagedamini,” tõdeb doktor. Ollakse hädas nii haamervarbaga kui suure varba muhuga ehk hallux valgus’ega, mis põhjustavad kõndimisel valu, samuti nahapaksendite või villidega, mis muudavad jalatsite ostmise keeruliseks. „Moondunud varbad venitavad kenad jalatsid üpris kiiresti välja ja muudavad koledaks,” lisab arst.

Peale selle pöördutakse ortopeedi poole kaasasündinud või omandatud labajaladeformatsioonidega, millest levinumad on lampjalg ja õõspöid. Elu jooksul võib labajala kuju muutuda närvihaiguste või traumade tagajärjel. „Närvisüsteemihaigused kahjustavad närviimpulsse, mille tagajärjel osade lihaste funktsioon kahaneb ja labajalg kaldub tugevamini toimivate lihaste tõmbe suunas viltu. Tegemist on aja jooksul üha süveneva deformatsiooniga, mis võib muuta jala lõpuks toetusvõimetuks. Väljendunud õõspöid ehk normist kõrgema pikivõlviga labajalg on pea alati närvihaiguse tagajärg,” selgitab doktor Metsna. Ta soovitab õõspöiaga pöörduda aegsasti ortopeedi poole.