Kaia on elanud Slovakkias, Saksamaal, Kreekas ja Prantsusmaal. Kõige rohkem siiski Hiiumaal. Kui kohtume, lendab ta paar päeva hiljem Pariisi: “Pakime seal asjad kokku ja tuleme ära! Ainult et veel ei tea, kas paariks aastaks Riiga või otse Hiiumaale.”

“Tuleme” tähendab teda ja Martinit. Martin on Kaia abikaasa, kes sõidutab Eesti diplomaate välismaal. Lisaks sohvriametile teeb ta jooksvaid töid, mida saatkonnas vaja – neid on palju ja päevad on pikad.

“See tähendab, et enamiku ajast olen üksi,” nendib Kaia. “Töötan kodus, dressid seljas. Varem olin vaikne, nüüd lobisen inimesed surnuks, kui Eestisse tulen. Tahan kuulda teiste mõtteid, need on tohutult inspireerivad.”

Käsipagas kaalub Kaial alati rohkem, kui lubatud. “Mul on mõned tööriistad alati kaasas ja iga ehe eraldi paberisse pakitud, et need üksteise vastu ei hõõruks. Väga ootan seda aega, kui mu asjad pole mitmes riigis laiali…” Nüüdki ostis Kaia endale Kärdla kaltsukast sinise hõlmikkleidi, sest ei osanud koju tulles loota, et päike Eestis niimoodi kõrvetab!