Eestlaste esimene saun oli suitsusaun. Lõuna-­Eestis on säilinud rohkem suitsu­saunu kui kusagil mujal ja üha enam tahavad eestlased oma järgmiseks saunaks just suitsusauna. Sest suitsu­saunalõhn annab selle päris õige tunde.

Leppisime Tarmoga kokku, et läheme tema vanaisa 1930. aastatel rajatud suitsusauna tema isakodus peaaegu Läti piiri ääres, Varstu lähedal. Siis aga selgus, et isa on vahepeal suitsusauna tavaliseks ümber ehitanud, sest üksi elades pole otstarbekas sauna kuus kuni kaheksa tundi kütta.

Seega kutsus Tarmo vaatama ja proovima hoopis oma elu­kaaslase Kätlini vanemate suitsu­sauna Põlvamaal Mügra külas Nirgi talus. Ta tunnistab, et kui äial suitsusauna poleks, laseks ta vist isal sauna tagasi suitsu­saunaks ehitada.

Põliste tammede ja sarapuu­salu (väidetavalt on sarapuuviht saunas kõige parem) all paiknevat suitsusauna köetakse Nirgi talus keskmiselt korra nädalas. Kui kõik täiskasvanud lapsed on kodus, tehakse alati sauna, kinnitab Tarmo sõbralik äi Helmut Hoop. Eriti kuuma leili armastab sõja­väelasest perepoeg.