Stroomi rand on kuumavaid kehasid täis. Tiksub üks selle suve soojadest päevadest.

“Kas istume varju,” pakub Jim – päevitamine pole tema teema. Ka ujuma ta ei kipu, kui kaaslased kangesti peale ei käi. “Olen mere ääres kasvanud, aga ei tunne, et peaksin tingimata mere s i s s e minema. Mulle meeldib teda kaugemalt vaadata. Metsaga on mul teistmoodi, metsas hulkuda armastan ma väga.”

Pelgurand oma mändide ja merega on Jimi olemise alguspunkt. Ta tuli ilmale siinsamas sünnitusmajas ja elas ülikooli ajalgi oma lapse-põlvekodus. “Kasvasin kahetoalises korteris, kus olid peale minu mu ema ja õde, vanaema ja vanaisa, onu, koer ja kass, viirpapagoid ja hamster… Olin sunnitud endas arendama oskuse tegeleda oma asjadega ruutmeetrisel alal. Ka hea kohanemisvõime on mul ilmselt lapsepõlvest – näiteks suudan kõndimise pealt raamatuid lugeda.”