Küllap on paljud kogenud, et uued asjad teevad õnnelikuks kahel korral: siis, kui selle omanikuks oleme saanud – ja siis, kui sellest asjast viimaks vabaneme. Jah, reeglina ka vahepeal, kogu aja vältel, mil seda eset, enda jaoks esialgu uut ja ajaga aina omamaks saavat, kasutame. Sel reeglil on siiski erandeid: tuleb ette, et soov midagi uut omada on palju suurem kainest analüüsivõimest, kas see uus ikka võimendab just meie parimaid jooni. Sageli selgub alles kodus peegli ees, et hoopis vastupidi – ja nii jääb asi seisma. Kasutult tolmu koguma jäävad vahel ka mõned raamatud, CD-plaadid, filmikassetid, nõud, ehted, vaasid ja muud vidinad – kõik, mis soetatud hetke ajel ja ehk peamiselt just seetõttu, et hind oli soodne. Kuid eks teadmine kasulikust kaubast ju tekitas korraks õnnesähvatuse?