Köögi põrandal on ülessulanud koer.Staffordshire’i bullterjer Domino teeb, mis saab, et kuumaga toime tulla. Ent lõpuni härrasmees, lööb ta hambad oma lössis palli ja pakub seda külalisele.

Tanel kosub kõrgest palavikust. Iga liigutus väsitab, sestap püüab ta vähe liikuda. See pole esikajärgne pingelangus, mis mehe maha murdis, vaid suvaline viirus. Jube tüütu.

“Täna on juba parem,” rehmab ta vapralt. Ja viib kohvikannu kuumale verandale.

Taneli lavastatud “Roosi nimi” on oma suve ära teinud. Ooperilauljast Pirjolgi vabam hetk. Nad on jõudnud koos sünnipäevadele, sõprade juurde, randa, Tallinna…

Pirjo: “Mu sõbrad ei suutnud uskuda, et nägid ka Tanelit! Tavaliselt meil töögraafikud ei klapi, nii et käin Tallinnas üksinda.”

Tallinn on Pirjo sünnilinn. Praegugi, endal viis aastat Tartut vöö vahel, jälgib ta huviga Tallinna linnapildi ja liiklus­korralduse uuenemist. “Alles siis mõistad, et oled eemal olnud, kui näed, kui palju su enda kodulinn on su äraoleku ajal muutunud. See hämmastab ja teeb vahel ka melanhoolseks, et sa pole saanud sellest osa. Ja sedasi saad kummalisel kombel aru, et see linn on sulle armas ja et sa hoolid sellest.”