Massöör – kena näolapiga korpulentne keskealine venelanna – ulatas mulle stringid. Pentsik oli neid jalga sättida. Seda enam, et polnud sugugi endastmõistetav, kumb on nonde minimalistlike aluspükste eesmine, kumb tagumine pool.

Ma ei vaja lihaste profisportlikku muljumist, millega peamiselt meesmassöörid tegelevad. Spaas tahan ennekõike puhata. Seepärast olengi kehahooldust tellides alati üle küsinud, kas massöör on naiste-rahvas, sest ainult naise õrnad sõrmed võimaldavad täielikult lõõgastuda. Karlovy Varys Tšehhimaal sattusin millalgi jõulise meesmassööri haardesse – see ei olnud kõige meeldivam elamus.

Tolles Ida-Virumaa populaarses spaahotellis, mida hiljaaegu külastasin, üllatas mind naismassöör. Kõigepealt tahtis ta vestelda. Nii-öelda vaimne warm up. Pidin massaaži-voodil istudes rääkima oma haigustest. Ei tulnud meelde midagi märkimisväärset, aga ma ei tahtnud küsijale pettumust valmistada ja seepärast ütlesin, et mõnikord olen unetu.