Las küünlad jääda pimedamasse aastapoolde, aga ülejäänud õnnestavate tegevuste jaoks on parim aeg just nüüd. Värskelt niidetud muru, päevitunud nahk, päikesekreemi ja merevee lõhn, päikesesoojuse ning valguse maksimaalne ärakasutamine – suvi! Sellest ei piisa? Aga palun – puu varjus lugemine, pikad suveõhtud koos sõpradega grilli ümber, piknik rannas, ühtekuuluvustunde ja hea toidu nautimine… Taanlastel on hea olemise jaoks spetsiaalne sõna – hygge. Seda kasutatakse nii omadus- kui ka tegusõnana ning see tunne on mõeldud k õ i g i l e.

Meil igaühel on oma suvised õnnehetked

Minul näiteks selline. Kõigepealt oli lossihoovis rokilegendide kontsert. Sellestki juba piisaks. Emotsioonidest joovastunud rahvamassis trehvasin täiesti ootamatult sõpradega, kes elavad teisel maal. Ühisest kohvitassi taga muljetamisest kujunes äge järelpidu, sest lavanurgas juhtmetega kohmerdavast noormehest sai vinüülplaate keerutav diskor. Kas sellest juba täielikuks õnneks ei piisa! Aga ei – teekond autoni “kuhugi pärapõrgusse, sest linnas parkida ei lubatud” viis mööda ujumiskohast, keset linna asuvast viigist, kuhu võib sulpsata nagu basseini. Idee “ujuma!” tekkis samal silmapilgul. Ilma supelkostüümita, ilma käterätita. Mulle tuttavasse, kuid teistele võõrasse pimedusse kargamine polnud takistuseks. Mõne seljast kooritud riideesemega keha kuivaks saamine ja, kingad näpus, edasi paterdamine andis lisapunkte selle niigi õnneliku päeva õnnestavale lõpule. Kõik see oli kui taeva kingitus (kui kontserdipilet ja kohv maha arvata ).