Pärast haldusreformi on Räpina vald – Vana-Võromaa idapoolseim kihelkond – peaaegu et üks ühele vana kihelkonna järgi taastatud. Aapo on olnud kihelkondliku süsteemi taastamise eestkõneleja, sest kihelkondade tekkimisel olid vanal ajal nii kultuurilised kui ka logistilised-maastikulised põhjused ja nende eiramisest pole kunagi midagi head tulnud.

Aapo on võroke. Setomaa ei ole tõepoolest kaugel, aga on väga põhimõtteline küsimus mitte segi ajada võrokesi ja setosid. Aapo, kes setode murdes pigem ei kirjuta, jättes selle setodele, on Räpina algupärand – siin kunagises haiglas sündinud ja elanud kogu oma elu. Reisida ta ikka armastab, kui kutsutakse, sest tal on selline imelik komme, et ta ootab ära, kuni teda kuhugi kutsutakse.

“Inimesel peaks olema võimalus ja õigus elada enda pool kodus,” leiab ta.

Kui ta oli 14 kuud töösuhtes rahvusooper Estoniaga ja kirjutas valmis kolm libretot (see on ikka päris palju nii lühikese aja kohta), siis käis ta Tallinnas vaid ühel koosolekul ja ühel esimesel lugemisel. Esietendustele muidugi ei jätnud minemata. See näitab, et töö tegemiseks ja andekas olemiseks on vahest isegi parem, kui ei ela Tallinnas. Räpina Aapole sobib.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine