Esimene lugu: ESIKOHAL MEHE LAPS

“Tegusid suhte parandamise nimel jagaksin kaheks: ühed on füüsilised tegevused, et suhet päästa, ning teine on enda muutmine. Esimese poole pealt ma midagi väga suurt teinud pole: mahuka fotoalbumi koostamine enda ja kallima mälestustega; üllatuspeo korraldamine... Seljatasin ka oma avaliku laulmise hirmu, kui laulsin restoranis kallimale sünnipäevaks.

Oma viimasest lõppenud suhtest on mul aga omajagu näiteid, kuidas tegin järeleandmisi, et suhe kestaks. Need eneseohverdused olid tugevalt seotud mehe nelja-aastase lapsega. Soovisin kahekesi reisile minna, kuid suhte nimel olin nõus ka mehe lapse kaasa võtma. Soovisin kahekesi õhtut veeta, aga kuna mehel oli järsku võimalus lapsega olla, seadsin mehe ning tema poja soovid esiplaanile. Lausa nii kaugele välja, et ootasin korduvalt tunde autos, et ta saaks oma eksnaisega vaieldud ja lapse nädalavahetuseks enda kätte. Kord pidi mees valima, kas sõprade juurde tuleb tema eksnaine koos pojaga või mina. Koos minuga polnud eksnaine nõus tulema ja nii poleks mees ka oma last näinud. “Heaks naiseks olemise” nimel neelasin nutuklombi ja solvumise alla, kui mees palus mul mitte tulla.