Räägi oma taustast palun.

Olen sündinud, kasvanud ja hariduse saanud Viljandimaal Suure-Jaanis. Edasi töötasin Tallinnas Estravelis ja lennu-firmas SAS. 2004. aastal pakkisin kotid kokku ja kolisin pojaga Inglismaale Jersey saarele. Mu vanem õde Merle oli seal juba aastaid elanud oma pere ja meie emaga, kes aitas last hoida. Paar aastat hiljem kolisin Londonisse, kus elan praegu elukaaslase, kümneaastase tütre ja kuuekuuse Weimari linnukoera kutsikaga. Ema peatub paar kuud meie juures, paar kuud õe juures ja viimastel aastatel on käinud suviti Eestis naabri-naisel Mallel külas.

Kuidas said alguse fotoseeriad emaga?

Eha on elanud Inglismaal ligi 20 aastat, aga inglise keelt ei ole ta siiani korralikult ära õppinud – me räägime ju kodus eesti keeles. See teeb suhtlemise kohalikega vaevaliseks ja ta tundis end nii üksikuna, et langes depressiooni. Sain aru, et midagi tuleb tema elus kardinaalselt muuta.

Hakkasin ema kõikjale kaasa vedama. Ükskord proovis ta kohalikus poes kübaraid pähe. See tundus põnev. Panime ühe kübara ostukorvi. Järgmises poes jäi silma kleit ja siis kingad. Koju jõudes teadsin, et pean teda uue kübaraga pildistama. Ta pani kleidi selga, kontsaga kingad jalga – ja minu ees seisis hoopis teine inimene!

Sellest esimesest fotosessioonist jäi meile mõlemale väga soe tunne ja tekkis mõte, et prooviks midagi veel. Järgmisel korral lõikasin talle uue soengu, panime kollased kummikud jalga ja tulemus oli mõlema jaoks üllatavalt hea!