1980

Maive iseseisvus juba 13aastasena, minnes isa surma järel kodukülast Kärust Türi keskkooli.

“Kui isast ilma jäin, tajusin, et nüüd tuleb ise enda eest seista, õppida ja tööd teha. Meie koolis polnud keemiaõpetajat – aga ma mõistsin, et keemiahariduseta keskkooli ei saa. Unistasin siis küll pigem füüsikukarjäärist, teadlase-elust. See tuli isaga peetud vestlustest maailma ülesehituse ja ettevõtluse teemal. Kaheksanda klassi jooksul õppisimegi pinginaaber Mairega kahe aasta keemiaprogrammi selgeks. Türi koolis lõikasime temaga juuksed ühtmoodi ja kandsime sarnaseid riideid. Õmblesin sel ajal ise, isegi vennale õmblesin. Külakoolist tuhandepealisse kooli minek oli väikest viisi kultuurišokk. Aga meil tekkis internaadis peagi tüdrukutega vahva seltskond, vabal ajal laulsime tundide viisi.

Juba noorena teadsin, et tahan tulevikus nii põnevat tööd kui ka peret. Mõlemas suhtes on unistused täide läinud. Ka kodukant pole mulle võõraks jäänud – üks sõbranna hankis sinna metsade ja soode taha maakodu. Mairega, kellega koos Türile läksime, suhtleme samuti siiani.”