Ma olen eluaeg olnud hommikune inimene.

Ülikooli ajal oli vahel nii, et sesside ajal ei õnnestunud mõne sõbraga kuu aja jooksul kordagi kokku saada, sest kui mina tõusin, läks tema magama ja vastupidi. Eksamiteks õppides panin endale kella pigem neljaks helisema, kui et töötasin kella neljani.

Ja nüüd ka. Õppejõutöö määrab mu päeva. Kui loengud algavad hommikul kell 9 või 10, meeldib mulle tõusta tunduvalt varem (ma lähen igale poole tunduvalt varem ja see on mõnikord paras nuhtlus!). Aga on lausa vajalik, et ma saaksin enne loenguid ja esinemisi istuda kohvikus ja korrastada mõtteid. Kohvikud on selles mõttes äärmiselt olulised. Ma ei kujuta ette, mis saab, kui jõud ükskord lõpeb ja ei jõua enam kodust välja minna...

Üldiselt loen ma oma “Müstilise Venemaa” raadiosaated sisse teisipäeviti. Hea oleks, kui saate koostamise ja stuudios sisse­rääkimise vahe poleks üle kahe päeva. Ja ma üritan saate koostamiseks planeerida laupäeva. Või pühapäeva.

Aga on juhtunud, et on kinni nii laupäev kui ka pühapäev, ja siis tuleb võtta ennast kokku esmaspäeval. Ma olen emotsionaalne inimene, emotsioonid aga teatavasti väsitavad. Ja kui esmaspäeval on olnud kaks loengut, siis on õhtul küllalt keeruline ennast saate tegemiseks mobiliseerida.