“Olulistest asjadest tulebki rääkida,” vastasin rõõmsalt. Katsun võimaluse korral ikka rõõmustada, kui kedagi esimest korda näen – peamiselt seetõttu, et hiljem ei pruugi selleks võib-olla enam põhjust olla.

“Kas teate, kuhu me kõik praegu teel oleme?” küsis daam nõudlikult.

“Mustamäelt kesklinna,” pakkusin – trolliga number 1 saab just täpselt kaubamaja juurde.

Naine vangutas energiliselt pead ja tiris krabisevast kilekotist välja ajakirja Ärgake!. “Lugege, siin on kõik ära seletatud,” ütles ta innukalt. Ta sirvis üllitist silmi kissitades, luges siit-sealt ette mõned laused. “Siin on täpselt kirjas, mida Jumal tahab, et me teeksime! Eksitajaid on väga palju, valeõpetused levivad. See on väga ohtlik!”

Tuline õigus, mõtlesin, igasuguseid õpetusi on tõesti ohtralt liikvel, pressivad sisse uksest ja aknast, saavad su kätte trolliski…

“Kui sa tead, kes on su Isa, siis ei saa sind eksitada,” kinnitas naine. “Aga sa pead teadma oma Isa nime!”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Eesti Naine