Jõulukuul oleks paslik kirjutada jõulutraditsioonidest. Kui üldiselt peetakse jõulu­kuud närvesöövaks ajaks, siis meie peres on see üks aasta rahulikumaid. Sel lihtsal põhjusel, et ma olen nii otsustanud. Mingis pöörases kingitrallis me põhimõtte pärast ei osale ja kärgperendusse sisse kodeeritud draama – kellega lapsed jõuluõhtut veedavad – meie peresuhteid ei vürtsita. Pühad on nii pikad, et jõuab kõik isad-emad ja lapsed-lapselapsed rahulikult üle vaadata, ilma et neid kõiki kindlal ajahetkel ühte kinnisesse ruumi kokku peaks ajama.

Meie jõulud tähendavad hoopis lookas laudu ja ennastunustavat õgimist, sest mulle meeldib hullupööra kokata. Ka on kuidagi nii juhtunud, et ma olen detsembri alguseks suutnud end vaeseomaks rügada ning suurem jagu pehmest polstrist on mu ihuliikmetelt kadunud. Võin täitsa rahuliku südamega pühenduda suuremat sorti kõhuorjusele.