Vanaema oli suur muretseja. Tiina oli just poja sünnitanud ja elu polnud lihtne. Vanaema surma järel sai ta aru, kui muretu sai ta olla seetõttu, et pidi kogu aeg vanaema rahustama. Rahustas nii enda ka maha. Ja mõistis, kui sarnased on sünd ja surm. Väga lähedane oli Tiina emaga, kuigi kodud olid eri linnades: Tiina oli esimene, kes Tallinnast Rakverre elama kolis.