Läbipõlemine tabab alati ootamatult, laastades terveid, energilisi ja kohusetundlikke inimesi. Juhtub see aga pikaajalise stressi, endaga mittearvestamise ning emotsionaalselt raskete olukordade tagajärjel. Suurem risk läbi põleda on neil, kes on osavõtlikud, kaastundlikud, peenetundelised ja pühendunud. Sageli on põhjus ka selles, et südamest tehtud tööl pole oodatud tulemusi või neid ei märgata ega hinnata. Teiseks teguriks on püsiv stress suure vastutuse tõttu või pidevad muutused. Kolmas põhjus on emotsionaalse ja praktilise toetuse puudumine. Kõige sagedamini ent tuleb ette, et ebakindlat enesehinnangut tahetakse kompenseerida töösaavutustega, pühendudes oma tööle täielikult.

Kaks aastat taastumiseks

Maia (40) on viimased kaks aastat läbipõlemisest taastunud. Alles nüüd on tal taas jõudu tööturule naasta. Umbes neli aastat tagasi koges naine pidevat väsimuse, mõttetuse ja jõuetuse tunnet. Stress, pinge, kurnatus – tööst oli märkamatult saanud ta elu. Ka kodus rääkis ja mõtles ta pidevalt tööst. Muretses kõigi tegemata ülesannete pärast. Ei saanud korralikult uinuda ning ärkas keset ööd ärevustundega. Kõik see hiilis ligi vaikselt ja märkamatult. Vahel ta nuttis töölaua taga, sest ei pidanud pingele vastu. Maia uskus, et viga on temas – peaks rohkem pingutama, olema tublim ja organiseeritum. Ta ei suutnud keskenduda, oli pidevalt rahutu, ootas pikisilmi hetke, kui saaks puhkama heita. Kuid uneaja saabudes ta magada ei saanud. Kui tukastaski, siis ärkas õige pea. Hommikuti oli unine, energiat ja teotahet jäi üha vähemaks.