"Ükskõik kuhu ma siinkandis lähen, igal pool küsitakse arstilt nõu. Poeuksel on näidatud röntgenipilti ja järjekorras kõnetatud väga isiklikul tervise­teemal,” räägib Tartumaa Võnnu perearst Heima Aduson. Ta on kogu elu töötanud maal perearstina ning ravinud ümber­kaudseid inimesi lausa põlvkondade viisi.

Olete töötanud Võnnus perearstina kogu elu – 35 aastat. Kuidas te siia sattusite?

Olin esialgu meditsiiniõe haridusega ja töötasin neli aastat südamekirurgia osakonnas õena, enne kui läksin arstiks õppima. Kokku töötasin õena kümme aastat.

Võndu sattusin tööle täiesti juhuslikult. Ülikooli lõpus oli mind suunatud hoopis Valgamaale, kuid olin nii “tubli”, et mul sündis ülikooli ajal kaks last. Teine laps sündis kuuenda kursuse kevadel, praktikumid tegin ette ära ning internatuuriaasta olin lapsega kodus. Selle aja jooksul kadusid Valgamaa pakkumised ära ja ma hakkasin ise Tartu ümbrusest kohta otsima. Pakuti Võndu ja Udernale, otsustasin esimese kasuks, sest siin oli kõik eluks vajalik olemas – kirik, kool, lasteaed. Arstina oli see minu esimene töökoht ja tõenäoliselt jääb ka viimaseks, sest olen juba viis aastat olnud pensionär.