Jaa, palun!

Saatejuht Piret Järvis-Milder (34)

Minu arust on kallistamine kõige soojem viis, kuidas näidata oma poolehoidu – et usaldad teist, ta meeldib sulle ja sul on temaga head kavatsused. Minul teeb kallistamine tuju alati heaks, sest see on ka energiavahetus. Ja kui kaks heade kavatsustega inimest omavahel energiat vahetavad, saavad mõlemad jõudu juurde. Seepärast on hea kallistada ka kellegi lohutamiseks, enesetunne läheb kindlasti paremaks.

Nunnutamist, kudrutamist ja kaisutamist on minu peres alati olnud. Iga kord, kui näeme või hüvasti jätame, embame soojalt. Isa kaisutab mind nii tugevasti, et mul ribid ragisevad, kuid see pigistamine tekitab hea tunde, et olen hoitud. Ja abikaasaga kallistan eriti palju. Paarisuhtes võiks see olla igapäevane ja loomulik. Aga lausa kohustuslik siis, kui on pinged õhus või tüli majas, sest kallistamine ei lase pahal tujul kaua kesta. Enne magamajäämist peaks kindlasti kõik pereliikmed läbi kallistama, et päev lõpeks positiivsel noodil. 

Enamasti ma esmakohtumisel ei kallista, sest pole ju veel inimesest õiget sotti. Minu jaoks on embamise eelduseks see, et usaldan, me mõistame teineteist ja oleme ühel lainel. Siiski on ka esmakohtumisel kallistamist ette tulnud. Näiteks kui oleme varem meilitsi või telefonitsi juba suhelnud ning on selge, et meil on omavaheline mõistmine ja sümpaatia.