Jalgpallihullus tabas õdesid varakult, kui nad koos vanematega moodustasid tubli tugitoolisportlaste pere. Eesti meeskonna mängule elati esimest korda staadionil kaasa 1999. aastal Kadriorus, kui mängiti Tšehhi vastu. Õed joonistasid põskedele sinimustvalged lipud ning istusid peatribüünil. Et vastastribüünil laulsid aga fännid oma sinistes särkides, otsustasid Triin ja Kadri, et järgmine kord tuleb saada koht nende sekka.

Eesti koondisele kaasaelamine sai hoogu juurde 2001. aastal, kui tüdrukud asusid õppima Tartusse. Seal olid tol ajal entusiastlikud fänniklubi vedajad, kes organiseerisid toredaid reise Tallinna.

Kadri ja Triin hakkasid kaasas käima kõigil koondise kodumängudel, vaikselt ka välismängudel. Koolist puudutigi peamiselt jalgpalli, mitte tervise tõttu. Jalkamängude järgi planeeriti isegi paar perekondlikku puhkust. Nüüdseks on õed staadionil kaasa elanud 115 mängule, neist 42 on olnud Eestist väljaspool. Eriti tihedaks läks välis-mängudel käimine 2007. aastast ning alates 2012 on nad vaadanud kõiki Eesti EMi ja MMi valiktsükli mänge.