6.15 heliseb äratuskell. “Mulle meeldivad pikad õhtud, aga ma ei saa neid juba ammu endale lubada. Sest kui hommikul on vaja vara tõusta, pean kaheksa tundi ööund täis saama, muidu olen uimane,” räägib Kirsti. “Tahan, et ärkamiseks oleks aega, mulle ei meeldi rapsida.” Kirstil on omad hommikused rituaalid: esmalt teeb ta kohvi, seejärel paneb kassile süüa, peseb juuksed, värvib silmi ja kuulab raadiot.

6.45 äratab Kirsti pojad Ron-Roberti (12) ja Riveri (10), kelle hommik algab täna tavapärasest pisut varem, kuna nad peavad kooli, Mustamäe gümnaasiumisse sõitma bussiga. Kirsti teeb poistele kakaod. Kui Ron-Robert on alati hommikuti süüa armastanud, siis River on alles nüüd hakanud ärgates einet võtma, seni oli ta ema moodi, kes hommikul süüa ei taha. “Mu lapsed ei söö putru, seega teen neile kas võileibu või – kui ma olen laisk – sööme eelmisel õhtul ostetud pirukaid.”