Ma ei tunne New Yorki. Mis sest, et olen seal mitu korda käinud ja nädalaid elanud – ei tunne. Pärast järjekordset päeva, kui kõndisin linnas üle 20 kilomeetri ja mu jalad karjusid roppusi, andsin alla.

Ma ei seadnud endale enam eesmärgiks kõike näha. Ostsin esimesest poest jooksutossud ja viskasin nurka oma (madalad!) kingad. Järgmine kord, kui kolisevas metroovagunis linnasüdame poole rappusin, vahtisin põrandat. Vaid paar jalga olid kapseldatud kontsakingadesse, ülejäänud tossudega turvatud. Mugavuse võit!

New York on tohutu suur ja mahutab pagana palju. Kes käib Tallinnas ainult vanalinnas, sellele on Tallinn keskaegne – munakivist tänavate, müürijuppide ja kaitsetornidega. Kes satub vaid Õismäele, selle jaoks on Tallinn hulk nõukaaegseid majaklotse. Mõelda seda segadust, kui need kaks inimest satuks omavahel Tallinnast rääkima. Nad on käinud eri linnades.

New Yorgis võid sõita metrooga paar-kolm peatust ja oledki vanalinnast Õismäel. Linnasüdames plingib majakana Times Square, kus hiiglaslikke valgusreklaame palistavad nooljad pilvelõhkujad. Viskad kiviga, saab pihta Central Park – 3,4 km2 suurune roheala, kus võid sportida, ülbeid oravaid vaadelda, hobukaarikuga sõita, kosida ja lahku minna. Trendikas SoHo meenutab Kalamaja. Harlem veidi Lasna- või Mustamäed. Financial District vaataks meie kõrghoonetele ülevalt alla. On veel Tribeca, Greenwich Village, Meatpacking District, Chelsea, Washington Heights… Õhk saab otsa, pea käib ringi, aga – sõber, viibime alles südalinnas Manhattani poolsaarel! Hoopis nägemata on terve Brooklyn, Queens, Bronx ja Staten Island, mis majutavad mitme Eesti jagu rahvast.