“Siit-sealt valutab ja mõtlemine läheb väheke eksistentsiaalsemaks, pinnapealsed virvendused,” sõnab Rakvere teatri raudvara, kui vanuse kohta küsin. “Ma olin noorusega pahuksis. Aga ega oma konfliktidest ja konfliktsusest ei pääse – rahulikum ma nüüd kindlasti ei ole.”

Mida vanemaks ta saab, seda rohkem mõistab, et tunnet väga usaldada ei saa ega tohi. Tundega peab olema ettevaatlik: “Tunne kipub hämarduma, teravad nurgad lähevad maha.”

Näitlejatöös on mees küll korduvalt kogenud, kuis tunde pealt on põnevaid lahendusi sündinud. Aga küsimus on: kas suudad sama korrata ka siis, kui seda marudat tunnet enam peal ei ole? Kaine mõistus on omakorda teine serv, millega Suuman ei oska midagi pihta hakata.