Meditsiiniliselt jagatakse peavalud esmasteks ja teisesteks. Esmased on näiteks pingepeavalu, migreen ja kobarpeavalu. Teisesed peavalud on need, mida põhjustab mõni muu haigus ja peavalu on sel juhul viimase sümptom.

Pingepeavalu on kõige levinum peavalu vorm, mida kogeb elu jooksul kuni 80% inimestest. Valu on kerge või mõõdukas, suruva iseloomuga, esineb ühtlaselt üle pea ja võib kesta kuni 7 päeva järjest. Pingepeavaluga ei kaasne tavaliselt muid sümptomeid. Sageli piisab valu leevendamiseks puhkusest, värskes õhus jalutamisest või nõrgemast valuvaigistist.

Migreeni all kannatab eri uuringute järgi umbes 18% naistest ja 8% meestest. Veel paarkümmend aastat tagasi oli migreen peamiselt keskealiste ja vanemate naiste haigus, tänapäeval on see üsna levinud ka lastel. Migreeni korral esineb valu rohkem ühes peapiirkonnas, näiteks paremal või vasakul pool, otsmikus või kuklas. Valu on tugev, pulseeriva iseloomuga. Sellega võib kaasneda iiveldus või oksendamine, valguse või helide talumatus. Liikumine võib peavalu suurendada ning vahel peab inimene oma tegevuse katkestama ja pikali heitma.