Kirikutes peeti pühalikke õhtuseid ja kesköiseid missasid, tänavail ja restoranides kees aga pillerkaar. Pidulisi oli mitut seltsi: kohalikud perekonnad, talvitama tulnud Skandinaavia turistid, lõbujanulised noored. Rentisime oma väikese reisiseltskonnaga Fuengirolas korteri, mille akna all olid püha Carmeni kuju, promenaad ja kaunis rand – igati romantiline leid interneti vahendusel ning hinna poolest märksa soodsam kui hotellis elamine. Seadsime end mugavalt sisse, et vana aasta viimased päevad rõõmsalt ära saata ja uus aasta vastu võtta.

Hispaanlastel on rahulik elurütm: pühade ajal jalutati promenaadil ja nauditi lihtsalt olemist. Mulle oli see algul harjumatu – vahet polnud, mis ajal ma väikesesse poodi tahtsin minna, seal kas just algas siesta või ei olnud veel lõppenud või oli pood juba suletud... Kestvas olevikus elamise eripära sain ruttu selgeks! Õnneks olid suured ostukeskused korrapäraselt avatud ning kõik oma ostud sain teha seal. Fuengirolas on palju ka hiinlaste poode, mis on kogu aeg lahti – näib, et hiinlastele on äri esmatähtis ja pühad teisejärgulised.